ANDKE OMA PÄEVALE MUNADEGA HOOGNE ALGUS
Munade lisamine hommikusöögimenüüsse annab teie päevale hea alguse. Munad on tervislikud ja sisaldavad pea kõiki toitaineid, mida Teie keha vajab, et kogu pika päeva vastu pidada. Üks olulisemaid koostisosi munas on valk. Munad sisaldavad suurel hulgal kvaliteetset valku (üle 12 g valku 100 g kohta). Samuti on munas sisalduv valk kõrge bioloogilise väärtusega ja lihtsasi organismi poolt omistatav. See tähendab, et keha saab ära kasutada pea kogu valgu, mis munas leidub. Valk aitab teie keha ehitada ja on oluline energiaallikas. Uuringud näitavad, et kui süüa hommikul mune, püsib kõht kauem täis.
Munades sisalduvad vitamiinid ja mineraalid
Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani. Enamik muna mineraalaineid on inimese poolt kergesti omastatavad, sest paiknevad orgaanilistes ühendites.
Mõnel munarebu koostisesse kuuluval küllastumata rasvhappel (linool-, linoleen-, arahhidoonhape) on ainevahetuses vitamiinidega võrdne tähtsus. Munarebu rasvades rikkalikult leiduv letsitiin on väga oluline närvikoe koostisosa, millel on oluline roll närviimpulsside ülekandumisel ja ajurakkude toitumisel. Letsitiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, parandab maksa tegevust ja hoiab vere kolesteroolitaseme normis.
Munade kasulikkusest
A-vitamiin
A-vitamiin tagab tugevad luud, hea vereloome, terava silmanägemise ning aitab keha tugevdada ja korras hoida.
B-vitamiin
B-vitamiini on 17 liiki, mis tagavad terved närvid, naha, juuksed, maksa, lihastoonuse ja veresoonkonna toimimise ning kaitsevad vaimsete häirete, depressiooni ja ärevuse eest.
D-vitamiin
D-vitamiini saadakse muu hulgas päiksekiirgusest, kuid kui olete alailma varjus või on talv, tuleb lisakogus toidus kasuks.
E-vitamiin
E-Vitamiin on võimas antioksüdant ning oluline hea vereringe saavutamiseks ning kudede ja haavade parandamiseks.
K-vitamiin
K-vitamiini peamised ülesanded on seotud vere hüübimisega ja luude kasvu stimuleerimisega.
Foolhape
Foolhape on kasulik punastele verelibledele ja rakkude jagunemisele. Foolhape on eriti tähtis raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
Luteiin
Viimastel aastatel on mune palju uuritud ja on selgunud, et loodusliku karotenoidi pigmendi luteiini esinemine munades mõjub hästi silmanägemisele. Luteiini tarbimine võib vähendada selliste silmaprobleemide teket nagu vanusest tingitud kollatähni kärbumine ja kae. Luteiinisisaldus munades on kolm korda suurem kui nt spinatis.
Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped
Munad sisaldavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid. Need kahte tüüpi rasvhapet kuuluvad polüküllastumata rasvhapete hulka, s.t on nn hea rasv. Need on olulised optimaalse rasva metabolismi jaoks veres ja võivad takistada arterite kõvastumist erinevalt küllastunud rasvhapetest, mis suurendavad tromboosi ja ateroskleroosi ohtu.
Pantonteenhape
Peamine ülesanne on aidata kaasa toidu muundamisel energiaks. Lisaks mõjub see hästi närvisüsteemile ja hormoonide tootmisele.
Valk
Munad sisaldavad suurel hulgal valku. Loomne valk, mida leidub lihas, kalas, munades ja piimatoodetes, on üldiselt kvaliteetsem kui taimne valk, mida leidub pastatoodetes, leivas, ubades jne. Valk on oluline keharakkude ehitamiseks ja hooldamiseks. Valk hoiab korras ka ainevahetuse, annab energiat ja aitab organismil võidelda infektsioonidega.
Kolesterool
Kolesterool on tähtis koostisosa kõigis rakumembraanides. Suurem osa organismi kolesteroolist toodetakse maksas. Ligikaudu 80% vere kolesteroolisisaldusest toodab keha ise, kuid ülejäänud 20% tuleb toidust. Ainult loomsed toidud sisaldavad kolesterooli.
Müüt, et muna on „kolesteroolipomm“, mille tarbimist tuleb võimalusel piirata ei vasta tõele. Uusim uuring selles valdkonnas väidab, et palju mune süüa ei ole probleem nii kaua, kui te olete terve ja teil pole probleeme kõrge kolesteroolitasemega veres. Tervetel inimestele ei tõsta muna vere kolesteroolitaset. Vastupidi – munad sisaldavad palju eluks tähtsaid mineraale ja vitamiine ning väga kvaliteetset valku